Teie ostukorv on tühi.
Tomat "Marmande"
Tomat "Marmande".
Mitmekambriline ja mahlane vili, meeldiva magushapu maitsega!
Keskvarajane kiirekasvuline sort (tõusmetest saagini 110-115 päeva). Kasvatatakse avamaal ja kilekasvuhoones, sort on pooldeterminantne, kõrgusega 90-130 cm. Viljad kaaluga 150-170 g on punased, lapikümara kujuga ja heade maitseomadustega.
Agrotehnika.
Kõrgema temperatuuri juures peab valgus olema intensiivsem ja vastupidi.
Kastmine: talub piisavalt kuivust kuid kokkuvõttes on vee tarbimine suur. Kasvuperioodil ei ole vee tarbimine ühtlane, maksimaalne on seemnete idanemise ajal ja viljade moodustamise ajal. Taimede ettekasvatamise ajal võib kasta vähem, et taimed ei veniks välja. Kuid ei tohi lasta läbi kuivada kuna õitsemise ajal võivad õied kuivusest variseda. Mulla niiskus peab olema piisav kasvu ajal ja viljade valmimise ajal. Kasvuhoones on soovitav kasta päikesepaistelise ilmaga ja hommikul. Avamaal võib kasta ka õhtul. Taimed kasvavad paremini raskematel liivmuldadel ja kergetel savimuldadel millel on hea vee imamisvõime ja õhustatus. Katmikalal võib kasutada sama mulda kuhu on lisatud orgaanilist ja mineraalväetist. Parim pH on 6-6,5. Happelisi muldi tuleb lubjata, muidu ei omasta taim kõiki toitaineid piisavalt. Taim reageerib hästi mineraal- ja orgaanilisele väetisele. Kõige enam vajab ta kaaliumi viljade moodustamise ajal.
Kaaliumi on vaja ka kasvu ajal ja vähese valgusega. Teda on vaja ka varte moodustamiseks. Lämmastikku on vaja vegetatiivsete organite moodustamiseks eriti tõusmete ilmumisest kuni õitsemiseni. Koguseid tuleb jälgida muidu hakkavad taimed venima ja alumised õied varisevad. Fosforit on vaja eelkõige juuresüsteemi arenguks ja seemnete valmimiseks. Samuti vajab tomat suurel hulgal magneesiumi eriti kasvu ajal ja viljade moodustamise ajal.
Mitmekambriline ja mahlane vili, meeldiva magushapu maitsega!
Keskvarajane kiirekasvuline sort (tõusmetest saagini 110-115 päeva). Kasvatatakse avamaal ja kilekasvuhoones, sort on pooldeterminantne, kõrgusega 90-130 cm. Viljad kaaluga 150-170 g on punased, lapikümara kujuga ja heade maitseomadustega.
Agrotehnika.
Kõrgema temperatuuri juures peab valgus olema intensiivsem ja vastupidi.
Kastmine: talub piisavalt kuivust kuid kokkuvõttes on vee tarbimine suur. Kasvuperioodil ei ole vee tarbimine ühtlane, maksimaalne on seemnete idanemise ajal ja viljade moodustamise ajal. Taimede ettekasvatamise ajal võib kasta vähem, et taimed ei veniks välja. Kuid ei tohi lasta läbi kuivada kuna õitsemise ajal võivad õied kuivusest variseda. Mulla niiskus peab olema piisav kasvu ajal ja viljade valmimise ajal. Kasvuhoones on soovitav kasta päikesepaistelise ilmaga ja hommikul. Avamaal võib kasta ka õhtul. Taimed kasvavad paremini raskematel liivmuldadel ja kergetel savimuldadel millel on hea vee imamisvõime ja õhustatus. Katmikalal võib kasutada sama mulda kuhu on lisatud orgaanilist ja mineraalväetist. Parim pH on 6-6,5. Happelisi muldi tuleb lubjata, muidu ei omasta taim kõiki toitaineid piisavalt. Taim reageerib hästi mineraal- ja orgaanilisele väetisele. Kõige enam vajab ta kaaliumi viljade moodustamise ajal.
Kaaliumi on vaja ka kasvu ajal ja vähese valgusega. Teda on vaja ka varte moodustamiseks. Lämmastikku on vaja vegetatiivsete organite moodustamiseks eriti tõusmete ilmumisest kuni õitsemiseni. Koguseid tuleb jälgida muidu hakkavad taimed venima ja alumised õied varisevad. Fosforit on vaja eelkõige juuresüsteemi arenguks ja seemnete valmimiseks. Samuti vajab tomat suurel hulgal magneesiumi eriti kasvu ajal ja viljade moodustamise ajal.
* Sordi valik oleneb eelkõige kasvatamise tingimustest.
Kas te istutate taimed avamaale või on teil kasvuhoone kilest, klaasist, köetav või mitteköetav. Aga võib-olla kasutate te ajutist katet kaitstes ainult väljaistutatud taimi külma eest. Et kergendada sortide valikut erinevate kasvutingimuste jaoks jagatakse kõik tomatisordid gruppideks. Avamaal kasvatatavad sordid peavad olema varased. See eeldab et viljade valmimine algab 90-115 päeva peale tõusmete ilmumist aga viljade valmimine toimub teatud aja jooksul. Näiteks, ühe kuu jooksul. Kui viljade valmimine on pika aja jooksul ja ebaühtlane, siis osa saagist hävib tänu haigustele (peamiselt lehemädaniku tõttu) või sügiseste külmade tõttu.
Eestis jõuavad avamaal viljad valmida tavaliselt kolmel esimesel õiekobaral, mõnel aastal neljal-viiel. Sellisel juhul soovitatakse kasvatada sorte mis ei vaja võsutamist ja toestamist.
Superdeterminantsed: (madalkasvulised), mis moodustavad peavarrel kõigest 2-3 õiekobarat ning nende kasv peatub. Kõik kõrvalharud lõpevad õiekobaraga, moodustub tugevalt hargnenud madal põõsas. Teine nõrgem kasvulaine toimub peale suurema osa viljade valmimist. Esimene õiekobar tekib 8 lehe kaenlas. 2 järgmise õiekobara vahele jääb peavarrel üks leht, harva ka kaks, vahel aga moodustuvad ka üksteise järgi. Selle grupi sordid on kõige kiiremini valmivad, tõusmete ilmumisest kuni viljakandvuseni kulub 100 päeva ja viljad valmivad kiiresti. Esimese 20 päevaga valmib 70-80% viljadest. Selle tüübi taimed istutatakse tihedalt, 5-6 taime m2-le.
Toestades taimi võib kasvatada parem saagikamaid determinantseid sorte (keskmise kasvuga). Need on kõrgemad ja neid on kergem kujundada ühe või kahe haruliseks. Kasvu pidurdamiseks võetakse peavarre latv ära peale 4 õiekobarat (vahel ka rohkem). Teine kasvulaine tekib varem kui superdeterminantsetel, on tugevam kohe peale viljade moodustamist ja esimesi õiekobaraid. Esimene õiekobar tekib sellel grupil 8-9 lehe järgi, järgmised ühe lehe järgi. Vastavalt 105-110 ja 111-115 päeva peale tõusmete ilmumist saame esimese saagi. Saagi valmimine on 5-7 päeva hilisem kui eelneval grupil, aga saagi kandvusaeg on pikem. Selle grupi taimi kasvatatakse avamaal ajutise katte all, kiletunnelis, kütmata kilehoones istutades 4 taime m2-le.
Indeterminantsed sordid (kõrgekasvulised) on pikakasvulised ja remontantsed (kasvavad ja õitsevad pidevalt) ning kergesti kujundatavad ühevarreliseks. Õiekobarad moodustuvad kolme lehe järgi, esimene moodustub 9-11 lehe järgi. Nendele taimedele on omane ühtlane viljumine mis saabub 116-130 päeval peale tõusmete ilmumist. Enamik selle grupi sorte on ette nähtud kasvatamiseks katmikalal, 1 m2-le istutatakse 3-4 taime.
Pooldeterminantsed sordid - esineb determinantsete omadusi- kasvu piiratus, peavarrel tekib 6-8 või 10 õiekobarat. Erinevalt determinantsetest sortidest moodustuvad õiekobarad 2 lehe järgi. Esimene õiekobar tekib 9-10 lehe järgi. Pooldeterminantsed sordid vaatamata sellele, et neil on determinantsete sortide omadusi kasvu poolest, omavad indeterminantset omadust hilise saagi näol.
